Igasugune võim püsib rituaalidel. Korduvatel tegevustel, mis kinnistavad ja õigustavad toimivat võimumudelit. Ja siin pole vahet, kas me räägime demokraatlikest (nt inglise parlament oma häälekate debattidega) või totalitaarsetest (Põhja-Korea liider, keda ümbritsevad kindralid väikeste märkmikega).Venemaa puhul on siis selleks rituaaliks hetk, kui president räägib teleekraanil. Kas siis mõne ametnikuga oma kabinetis, kokkukogutud võimkonnaga Kremli Suures Saalis ... või siis otse ja rahvaga, nagu seekord.
Neljateistkümnendat korda rääkis sama mees sama rahvaga. Enam-vähem samadel teemadel. Eks küsimused olid valitud nagu ikka - enamasti neil teemadel, mis tegelikult ka inimestele korda lähevad.
Seekord, jätkuva kriisi tingimustest oli mõistagi peamine murekoht see, et miks sissetulekud langevad ja hinnad kasvavad. Ühe meditsiinitöötaja vastavale küsimusele vastates tegi Putin kiirelt selgeks, et palgad tegelikult kasvavad. Ja kogu negatiivi taga on Lääs oma sanktsioonidega, millele Venemaa pidi kehtestama oma vastusanktsioonid. Ning vaat nende viimaste tõtt / tänu elab Venemaa tegelikult järjest paremini, sest omamaine põllumanajandus edeneb!
Miks see edenemine siis inimesteni ei jõua? Selle seletamiseks oli välja vaja mõelda Venemaa Duuma julgeolekukomisjoni (!) juhi Irina Jarovaja kurtmine, kuidas Duuma ei suuda kuidagi oma tööga hakkama saada. Nemad väga tahaks viia omamaist toidukaupa poelettidele, inimeste ette, aga ametnikud ja need va huvigrupid takistavad. Kas Putin ehk saaks aidata? Muidugi saab!
Kolme-poole-tunnise telemaratoni lõpus, kui publikum oli juba väsinud, kõlas ekraanilt lapsesuu: "minu isa ütleb, et ainut Putin suudab hakkama saada Ameerikaga"
Sellega võib vist ka ülevaate lõpetada.
Sel teemal sai räägitud Kuku raadio hommikuprogrammis, järelkuulamise võimalus siin.
---------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment