Valitsusvahetuse sahmimises saab erilise selgusega nähtavaks Ukraina asja ajamise kolm korrust.Esimene ehk rahva ootuste tase elada "normaalses riigis", kusjuures igal tahtjal on see "normaalsus" täidetud pisut erineva sisuga. Aga üks ja üldine ühisnimetaja sellel siiski on ... mis tuleb jällegi võtta jutumärkidesse. See mõiste on "euroopalik" ja jutumärgid on vajalikud, rõhutamaks asja tinglikkust, mitte sisutust.
Teine korrus on poliitiline tahe viia läbi vajaminevaid reforme, liigutamaks Ukrainat siis selle normaalsuse ja euroopalikkuse suunas. See tahe paistab nominaalselt täiesti olemas olevat, seda nii kõnede kui (ajuti pisut heitlike) tegude tasandil. Kuid igal seitsmel juhul on rahva ootuste tase kordades kõrgem kui valitsuse võimekus neid muudatusi ellu viia.
Kolmas korrus on aga siis nende tegelaste päralt, kes end Ukraina elu pärisperemeestena tunnetavad ja kinnistavad - kõikvõimalikud oligarhilaadsed tegelased. Nende jaoks on vanade mängureeglite muutmine ohtlik ja kahtlane värk. Äärmisel juhul on nad nõus vett veelgi sogasemaks ajama, et siis nö reformide sildi all omi mehi pukki upitada ja asjade kulgu omale kasulikumas suunas nükkida.
No vat ja olemegi sellises olukorras, kus need kolm korrust omavahel väga ei haaku. Rahvas on loosungitega tänavatel, vabatahtlikuna kaevikutes ja kõblastega põldudel (kevad ikkagi!). Poliitiline kihistu räägib ja rähkleb nii et valitsus kipub laiali lagunema. Oligarhiline seltskond aga proovib asju hoida kontrolli all ... et kõik oleks "normaalne" - sest ka vanamoodi asjaajamine on omamoodi normaalsus.
Umbes sel teemal (ehkki hoopis teise nurga alt) sai räägitud ka tänasele Kuku Radioekspressile. Nende küsimus oli - kas täna saabus siis selgus? Saadet saab kuulata siit.
------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment