Ausalt öeldes võiks sel teemal kõnelda rohkemgi ja üks lugu oleks põnevam kui teine, kuid ega nii poleks vist aus muu maailma ning muude teemade suhtes. Ei alga ega lõpe ju maailm sellega, mis toimub idanaabri juures. Aga põnev on ikkagi. Kõik tavapärasest erinev tõmbab tähelepanu. No ja tavapärasest demokraatiast erineb Venemaal toimuv küll üpris tublisti.
Võib nõrkemiseni vaielda selle üle, mis ikkagi on normaalne või tavapärane demokraatia. Kuid eelkõige mõistetakse selle all valimisi. Universaalseid, ühetaolisi valimisi. Selliseid valimisi, kus igaühel on võrdne võimalus kandideerida ja hääletada. Või no peaaegu igaühel, piirangud kehtivad tavaliselt mitte-kodanikele, vangidele ja muidu teovõimetutele.
Praktiliselt ainuke olukord, kus Venemaa erinevad poliitilised jõud seekord võrdses olukorras tegutsesid, oli järjekorranumbrite loosimine. See on siis nende numbrite saamine, mille alusel nimekirjad valimisjaoskondades välja pannakse.
Põhimõtteliselt on too number äärmiselt oluline, sest esimesena silme alla sattunul on suurem võimalus saada valimissedelile kantud. Eestis saadakse see number nö elava järjekorra alusel ehk vastavalt sellele, kes esimesena suudab end valimiskomisjoni uksest kindlal päeval sisse pressida. Nii et selles mõttes on Venemaa vastav protseduur ehk isegi ausam?
Vastavalt loosi tahtele sai tulevaste valimiste peamine jõud Ühtne Venemaa endale numbriks 10. 11-st osalenud nimekirjast esimese koha sai Agraarpartei ja viimase Jabloko.
Vaatamata võrdsusele valimisnimekirja numbrite loosimisel on kogu ülejäänud pilt äärmiselt ebaühtlane. Kuigi kõigi valimiste osalejate võimalused peaksid olema ühetaolised, pole nad seda 
ometigi mitte.
Ühe või teise seltskonna populaarsuse määrab ära nende tuntus. Tuntus tuleb eelkõige telepildi vahendusel. Peamised telekanalid on riiklikud, mille pildis domineerib Ühtne Venemaa. Täpsemalt kandidaat number üks – riigi president Vladimir Putin. Mees kui kolmainsus – kui ülejäänud nimekirjade eesotsas on juhtkolmik, siis Ühtne Venemaa ei söandanud Putini kõrvale kedagi seada.
Ühtse Venemaa reklaamimaterjalides valitseb totaalne juhikultus. Putini nimel ja abil toimuvat kõik ses riigis.
Eriti meeldis mulle ühe juhtiva sotsiaaltöötaja arvamus – kui varem polevat hättasattunutel kedagi, kellelt tuge saada, siis nüüd võivad kõik tunda, et neist hoolitakse. Kuna tegu oli Peterburi jaoks välja antud reklaamlehekesega, siis mainiti hoolitsejana Putini kõrval ka kohalikku kuberneri Valentina Matvijenkot.
Lõpuks kordan – mis iganes ei saa olema pühapäevaste valimiste tulemus, ei alga ega lõpe sellega maailm. Kuid põnev on ikkagi. Mõjutab ju naabri juures toimuv meid õige mitmel moel.
Karmo Tüür
26.11.2007
No comments:
Post a Comment