Wednesday, January 16, 2008

Tülikas suursaadik

Kas teie tahaksite töötada vaenlase juures? Kas läheksite esindama Eestit mõnda riiki või organisatsiooni, kui peaksite sedasama riiki või organisatsiooni vähemalt mõttetuks, kui mitte Eesti vaenlaseks? Pisut veider, kas pole?

Venemaa Föderatsioon aga saadab oma esindajas NATO juurde Dmitri Rogozini. Mehe, kes on korduvalt ja väga käresõnaliselt võtnud sõna Lääne vastu tervikuna ja NATO vastu eraldivõetuna.

Dmitri Rogozini säravamate arvamiste hulgast leiab nii mõndagi. Nii seda, et NATO on mõttetuks muutunud, surev organisatsioon, mis peaks end laiali saatma. Kui ka seda, et Balti riikide õhuruumi valvamine NATO lennukite poolt võimalus Venemaa õhuruumi tungimiseks, millele tuleks vastata adekvaatselt ehk siis jõuga.

Balti riikide teema on Rogozini jaoks olnud üldse eriti tundlik. Eestigi on saanud kuulda tema suust karme sõnu, viimati seoses pronkssõduriga. Rogozini sõnul olla Venemaad solvatud ning sellele solvangule ei saa jäta vastamata.

Silmapaistev marurahvuslane
Rogozinit teatakse meil põhiliselt kui Venemaa marurahvusliku poliitika esindajat, kelle juhitud Rodina nimekiri kogus eelmistel parlamendivalimistel 9% häältest. Riigiduumas olles ilmutas ta end põhiliselt Venemaa mõjusfääri taastamise eest võitlejana ja Venemaa puhastajana sisserändajatest.

Rogozini jaoks pole nüüdne lähetus NATO juurde aga põrmugi esimene kogemus koostööks Lääne suunal. 2000-2001 töötas ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Nõukogu raames, kus kulutas põhiauru võitlusele Tshetsheenia raportööri lord Judd’iga.

2002-2004 oli Rogozin Venemaa Föderatsiooni eriesindaja Euroopa Liidu juures Kaliningradi küsimustes. Põhiliseks ülesandeks – venemaalastele viisavaba liikumise võimaldamine nö emamaa ja II Maailmasõja jäänuki e. Kaliningradi oblasti vahel.

Ilma igasuguse irooniata tuleb tõdeda, et tegu on silmapaistva isikuga. Jättes kõrvale tema peaaegu et lapsesuine ragistamine patriootilise poliitika rindel, tuleb tunnistada, et mitte igaühel pole ette näidata doktorikraadi Venemaa rahvusliku julgeoleku teemal Moskva Riiklikus Ülikoolis. Kui siia juurde lisada, et lisaks vene keelele valdab ta inglise, hispaania, itaalia, prantsuse, tshehhi ja ukraina keelt, tuleb tunnustada mehe võimekust.

Tõsi küll, saadikuna NATO juures tuleb Rogozinil ilmselt oma sõnavõtte kõvasti piirama hakata. Nagu ta ise tunnistab, ei lähe ta sinna mitte diplomaadina, vaid poliitilise esindajana. Moskva välispoliitikat aga määrab teadupärast Venemaa Föderatsiooni president ning mitte saadik, olgu too kas Brüsselis või Washingtonis.

Venemaa pole rahul
Rogozini määramist NATO juurde Brüsselisse tõlgendatakse Venemaal kaheti. Ühest küljest nähakse seda kui poliitilist pagendust. Enne tulevasi presidendivalimisi lülitatakse välja kõik ebamugavad hääled, kes soodsa pakkumise, kes mõne administratiiv-poliitilise jõuvõtte abil.

Tõsi küll, see versioon pole kuigi usutav, kuna sisuliselt on kogu presidendivalimiste protseduur niigi kontrolli all. Seega jääb pinnale teine tõlgendus, mille kohaselt peab uus saadik NATO juures senisest jõulisemalt edastama sõnumit Venemaa rahulolematusest praeguse asjade korralduse üle.

Muuseas, Balti teema kerkis üles ka nüüd, uue saadiku kandidatuuri kinnitamise ajal. Nimelt on Läti kuulutanud Rogozini ebasoovitavaks isikuks. Vastavalt Schengeni regulatsioonile tähendaks see, et Rogozin ei peaks saama sissesõiduviisat Euroopa Liitu ehk siis oma uude töökohta Brüsselis. Väidetavalt võttis aga Läti oma keelu maha, kinnitamaks oma soovi ajada pragmaatilist välispoliitikat.

Kuidas aga jääb ikkagi sellega, et ühe rahvusvahelise organisatsiooni juurde saadetakse sisuliselt vaenulikult meelestatud inimene? See viib meid igavese arutelu juurde, kas saadikuna toimib paremini see, kes suhtub oma sihtriiki-organisatsiooni sõbralikult või kriitiliselt?

Kui lähtuda loogikast, mille kohaselt saadik peaks töötama oma riigi, mitte aga sihtriigi huvides, siis ilmselt mõõdukas kriitilisus tuleb isegi kasuks. Nii et laias laastus ei juhtu Rogozini lähetamisega seoses midagi hullu. Venemaa-NATO suhetele ei avalda see olulist mõju. Ainuke, mida see mõjutab, on avalik arvamus. Venemaa siseselt on asi korras – saatsid nad ju teele oma huvide jõulise kaitsja. Välismaailma jaoks teeb see aga asja ainult selgemaks – liiga sügavat koostööd oodata ei ole.

Karmo Tüür
15.01.2008

No comments: