Gruusia parlamendivalimised

Gruusias kipub kõik viimasel ajal erakorraline olema. 21.mail leiavad aset erakorralised parlamendivalimised. Nende toimumisaeg pandi paika viimastel erakorralistel presidendivalimistel.

Mäluvärskenduse korras – jaanuaris toimunud presidendivalimistel sai senine president Mihhail Saakashvili enda toetuseks 54%. Ühtlasi küsiti rahva käest (keda ilmus valimisjaoskondadesse 46% valimisõiguslikest kodanikest) veel kahte asja. Esiteks, et kas nad toetavad Gruusia astumist NATO liikmeks (poolt 61%) ja nõusolekut parlamendivalimiste ületoomisega 2008.a. novembrist maisse (poolt 64%).

Vaid mõni kuu enne uusi valimisi, märtsis 2008.a. kehtestati uued mängureeglid – võeti vastu uus valimisseadustik. Nii langetati valimiskünnis 5%le (senise 7% asemel), muudeti rangemaks senine üsna lõtv valijate nimekirjade koostamise kord jne.

Üsna erakorraline on ka see, et aprillis loobus juhtiva presidendi-meelse erakonna Ühendatud Rahvuslik Liikumine esinumber Nino Burdzhanadze nimekirja juhtimisest. Muuseas, see Saakashvili poolt 1991.a. asutatud partei pürib sama üle-euroopalise poliitilise ühenduse Euroopa Rahvapartei liikmeks, kuhu kuulub Eestist Isamaa ja Res Publika Liit.

Teisalt toimusid ümbergrupeerumised ka põhilises opositsiooni-erakondade liidus, mis möödunud presidendivalimistel näis kujunevat arvestatavaks jõuks. Hetkeseisuga osaleb tulevastel valimistel kolm valimisliitu ja üheksa erakonda. Gruusia poliit-maastik on alles korrastumisel – muuhulgas osaleb valimistel ka üpris kummalise nimega nähtus nagu Gruusia Sportlaste Liit.

Venemaa mõju
Erakorraline, et mitte öelda enamat on ka olukord Gruusia separatistlike piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Ehkki enamasti näidatakse eriti esimeses valitsevast kriitilisest olukorrast rääkides näpuga Venemaa peale – ja seda õigustatult – pole ka Gruusia ise paipoisina käitunud. Erosi Kitsmarishvili, praegune Gruusia suursaadik Venemaal, tunnistas hiljutises intervjuus raadiojaamale Eho Moskvy, et Gruusia on ka ise käitunud hoolimatult ja üleolevalt oma väikerahvaste suhtes.

Venemaa abiga Abhaasia kohal alla lastud Gruusia mehitamata luurelennukite saaga kipub juba mitte erakordseks, vaid naeruväärseks. Abhaaside andmetel peaks neid lennuseadmeid olema juba alla lastud vist seitse – kui nüüd arvepidamine pole sassi läinud. Lugu kipub juba meenutama nõuka-aegset liialdamist, mil usinamate kolhooside aruannetes kippus külvipind ületama majandi kogupindala.

Teine Moskva käik – Gruusia veini ja mineraalveo sisseveo keeld Venemaale – tuli Gruusiale tegelikult kasuks – veini kvaliteet paranes ning grusiinid õppisid oma kaupa müüma lääne turule. Üleüldse tundub, et Moskva võtted nö probleemsete naabrite mõjutamisel kipuvad väga ühekülgseks jääma. Ähvarduste ja sanktsioonide rakendamine on seni andnud vaid äraspidiseid tulemusi – naabrid kipuvad järjest eemale pöörduma.

Venemaa käitumises võib täheldada ka mõningaid kiirustamise märke. 2014.a. lõuna-Venemaal Sotšis toimuv olümpia pole enam mägede taga. See, mis toimub praegu Tiibeti tõttu Hiina olümpiamängude ümber, toimib hoiatava näitena ning probleemile üritatakse ilmselt lahendust leida ennem rahvusvahelise tähelepanu koondumist Venemaale.

Detaile seadustest
Kuid tagasi eelseisvate valimiste juurde. Põhiseaduse kohaselt peaks kunagi Gruusias sisse seatama kahekojaline parlament – kuid seda alles siis, kui tingimused on sobivad ja seaduslikud omavalitsused toimivad üle kogu riigi. Sel juhul saaks ühes kojas – Senatis – istuma piirkondade esindajad koos presidendi poolt määratud senaatoritega.

Seni aga valitakse esindajaid parlamendi ainsasse tegutsevasse kotta, mille liikmete arv väheneb seekord tublisti. Senise 235 liikme asemel saab alates nendest valimistest olema 150 rahvaasemikku (see on muide üsna lähedal ideaal-valemile, mille kohaselt parlament võiks olla kuupjuur rahvaarvust. Gruusia elanikkond on umbkaudu 4,5 miljonit ja kuupjuur sellest oleks 160). Nendest 100 kohta täidetakse proportsionaalse, 50 enamusvalimiste põhimõtte järgi. See aga tähendab, et välistatud ei ole ka valimiste teine voor, kui mõned ringkonnamandaadid jäävad täitmata.

Muuseas, üks vahva detail veel Gruusia valimisseadustikust – kõik valituks osutunud kandidaadid peavad kahe nädala jooksul esitama tõendi, et nad pole narkosõltlased ega –tarbijad. Juhul kui see test ebaõnnestub, jääb ametisse astumine ära.

Kui kõik on nii erakorraline, siis milliseks võivad kujuneda valimistulemused? Näib nii, et ei midagi erakorralist, pigem ootuspärane – seda kinnitas ka Eesti saadik Gruusias Harry Lahtein. Ilmselt võidab praegune juhterakond, kel on võimalik saada isegi parlamendikohtade enamus ning kokkuvõttes pääseb parlamenti 4-5 suuremat poliitilist jõudu.

Tuleb ainult loota, et see kõik viib Gruusiat lähemale stabiilsele demokraatiale, mille üheks tunnuseks on võimude lahusus. Viimasega on Gruusias veel raskusi.

Karmo Tüür
15.05.2008