Kaliningradi tuumajaama rajamine on omamoodi Moskva vastukäik Balti riikide energeetilise sõltumatuse taotlusele, kaugemaks eesmärgiks on Venemaa põlistamine Euroopa Liidu elektriturul.
Mõni aeg tagasi imbus ajakirjandusse Venemaa plaan rajada Kaliningradi oblastisse aatomielektrijaam. Enamasti olid teated selle kohta üsna kuivad, Eesti ajakirjandus rääkis pisut ka väljakutsest, aga sinna see ka jäi. Minu meelest on siiski tegu millegi pisut enama kui lihtsalt elektrijaama rajamisega ning seetõttu proovin teemat pisut avada.
Balti riigid on jupp aega - ja seni suhteliselt viljatult - jauranud selle ümber, et oleme energeetiliselt liiga suures sõltuvuses VF energiaturust, seda antud hetkel elektrienergia kontekstis. Korduvalt on kasutatud "energeetilise saare" kujundit, kirjeldamaks olukorda, kus oleme ülejäänud EL elektrivõrkudest lahutet (seni ainuke kaabel Soomega ei muuda üldpilti).
Küll aga oleme saba ja sarvedega seotud Venemaa elektrituruga. Eesti puhul on see seos justkui kaudsem, kuna toodame ise oma elektri ja müüme ülejääki väljagi. Leedu on senikaua ka olnud üsna isesuutlik tänu oma Ignalina elektrijaamale. Läti sõltuvus paistis seni enim silma.
Tegelikkuses oleme seotud palju enam kui senine pilt lubaks arvata. Olulisim on vast see, et oleme nabanööri ehk kaableid pidi seotud Venemaa turuga ilma, et meil oleks võimalus kaitsta vene elektri kõikumiste eest. Vajalike kaitseseadmete muretsemist on siiani liiga kulukaks peetud.
Sellise energeetilise sõltuvuse lahenduseks on pakutud põhiliselt kahte võimalust. Esiteks iseseisva elektritootmise laiendamist, teiseks täiendavate sidemete loomist Balti riikide ja EL jaotusvõrkude vahel.
Lisaks on räägitud ka elektriimpordi piirangutest, kuna Venemaal elekter on nö „räpane“ ehk Venemaal ei järgi kõiki Euroopas vajalikuks peetavaid norme – aga see on keerulisem tee. Kui ikka elektrit ei jagu, siis ostad sisse seda, mida saad – keskkonnateadlikud soomlased ostavad vene elektrit nii mis mühiseb.
Iseseisva tootmise tugipunktideks on seni olnud kaks jaama – Eesti põlevkivijaam ja Leedu aatomijaam. Leedu praeguse jaama vananemise ning peatse sulgemise tõttu oleks vaja rajada uus. Ühisüritusena planeeritud projekti senine areng ei tekita just suurt optimismi Balti koostöö osas. Täiendavate sidemete loomine (peale Eesti kaablite) on seotud Poola kaasamisega – aga just see on osutunud tüliõunaks, mis Leedu tuumajaamaprojekti pidurdab.
Kaliningradi oblastisse Vene tuumajaama rajamine, või vähemalt sellest rääkimine, mõjutab mõlemat "iseseisvumis-meedet". Juhul kui Kaliningradis saab poliitilise otsuse tulemusel (loe = kiirelt) rajatud oma tuumajaam, siis kaob otsene sund (kummitav elektripuudus) tegeleda omaenda jaama rajamisega ning lahkhelid selle ümber süvenevad veelgi. Ning kui Kaliningradi jaam saab rajatud, on üsna tõenäoline sealt kaablite tõmbamine mõlemale poole – nii Leedu kui Poola suunale - lihtsalt mõlema riigi huvi tõttu osta odavat energiat. See aga tähendab, et võimalik ühendus EL võrkudega saab Balti riikide jaoks toimuma läbi Vene "jaotuskilbi".
Venemaa Föderatsioon saavutab seega kaks kasu korraga – Balti regiooni energeetilise iseseisvumise vältimine ning enda "installeerimine" EL elektrisüsteemi.
Balti riigid aga ei saavuta kumbagi – ei iseseisvat tootmist ega rippumatut ühendust. MOTT.
Karmo Tüür
19.05.2008
2 comments:
Kummaline mõelda, kuidas meil jauratakse, et kas tasub või ei tasu tuumajaam ehitada ja et see on ohtlik, samas kui vene karu omab/ehitab tuumajaamu meie ümber.
Eilsete uudiste ilmingus - kui Peterburi tuumajaamas peaks midagi tõsisemat juhtuma on Eesti kuni Tallinnani "tsoonis".
Oma tuumajaama oleks märksa ohutum kui Venemaa oma kus asjad nagunii ligadi-logadi ja meie jaoks kontrollimatud.
veel parem oleks "oma tuumajaam" Leedus või Soomes ehk siis osalus vastavates projektides. sedasorti energiat on lähiajal vaja nii ehk teisiti, aga Eesti pinnale tuumajaama istutamisega ei saa ilmselt ükski valitsus hakkama ... valijate vastuseis ja valimistsükkel ei luba:)
Post a Comment