Sevastoopol asutati 1783.a. peale seda, kui Venemaal õnnestus vallutada Krimm. 1854-55 toimus Krimmi sõja raames kuulus Sevastoopoli piiramine, mida venelased peavad oma sõja-ajaloo üheks eredamaks hetkeks. Kui vene madrused olid sunnitud taanduma, uputasid nad kogu oma laevastiku, sulgedes sel moel sissepääsu sadamasse. Ka hiljem, kuni II Maailmasõjani välja, on Sevastoopol endast kujutanud olulist tugipunkti vene sõjalisele võimule piirkonnas ning seda merekindlust peetakse Kroonlinna ja Gibraltari kõrval Euroopa kuulsaimaks.
Peale pikki vaidlusi ja vägivaldseidki kokkupõrkeid kirjutati 1997.aastal lõpuks alla lepingule, millega Ukraina nõustus Venemaa Musta mere laevastiku ja tolle peakorteri paiknemisega Sevastoopolis kuni aastani 2017. Kohalik elanikkond kipub küll olema üle igasuguste piiride venemeelne, kuid siiski näis, nagu oleks probleem lahenenud.
Tüli tühjast sõnast
Kuid nüüd on asi taas teravaks läinud. Ukraina president nõudis, et kahe kuu jooksul, 20.juuliks oleks välja selgitatud, mis juhtuks, kui rendileping tühistada. Ehk siis - milline on Venemaa sõjaväe kohalviibimise mõju ja millised saaksid olema selle lahkumise tagajärjed.
Ajendiks sellele avaldusele sai ilmselt Moskva linnapea Juri Luzhkovi sõnavõtt, kus too sisuliselt nõudis Sevastoopoli üleandmist Venemaale. Tõsi küll, ega selles soovis pole midagi uut. Vene pool on korduvalt rõhutanud, et kogu Krimm anti Ukrainale üle pool-juhuslikult, 1954.a. NSVL toonase liidri Nikita Hruštšovi algatusel ning et see otsus tuleks ümber vaadata. Pealegi on Lužkov olnud läbi aegade vene nn kaasmaalaste ja laiemalt nn lähivälismaa teemal ägedamaid sõnavõtjaid.
Hakatuseks keelas Ukraina Lužkovile sissesõidu ning nüüd siis hakatakse arutama, kuidas üleüldse vene vägedest lahti saada. Ukrainal on peale kõige muu tagataskus ka tõsine trump – nimelt põhiseadus, mille paragrahv 17 keelab välisriikide sõjaväebaaside paiknemise Ukraina pinnal.
Milleks seda vaja on?
Väidetavalt olla Venemaa Föderatsiooni merelaevastik aga juba ammugi ette valmistamas baasi ümberpaigutamist Sevastoopolist Novorossiiski, Venemaa enda Musta mere sadama lähistele.
Tõsi küll, selline vangerdus ei ole Venemaale kindlasti kasulik. Kunagise nõuka-aegse madrusena ning mõlemas sadamas käinuna võin kinnitada, et Sevastoopol on võrratult parema asukohaga. Soovitan asja oma silmaga kaeda kas kaardilt või nt Google Earthi vahendusel.
Võta nüüd siis kinni, kas Lužkovi sõnavõtt oli tõesti juhuslik või sooviti sellega ainult protsesse kiirendada. Tõsi küll, miks seda vaja peaks olema?
Üks võimalik seletus, et sel moel võidavad mõlemad – nii vene pool, kes saab loobuda veel ühest tülikast ja kulukast välisbaasist (tuletan meelde, et Putini ajal loobus Venemaa mitmetest taolistest) kui ka ukraina pool, kes vabaneb sisepoliitilisest probleemist. Kuid see kõlab üsna vandenõuteoreetiliselt.
Teine ja veel hullem versioon võiks kõlada, et sel moel saab Venemaa viia märkimisväärselt suure väekontingendi lähemale Abhaasiale ning Sotšile. Kuid kas seegi saab tõene olla? Võiks ju Moskva sama asja teha palju vähema kisa ja kärata.
Võib-olla on kõige õigem siiski üks ingliskeelne ütelus s… happens, mis maakeeli kõlab umbes nii „no ikka juhtub“.
Karmo Tüür
22.05.2008
No comments:
Post a Comment