30. juunil täitus sada aastat ühest salapärasemast sündmusest, mis on toimunud meie lähiajaloos. Tundub, et XX sajandil toimunu peaks olema niivõrd hästi dokumenteeritav ja uuritav, et mis saladusi seal ikka olla saab.
30.juunil, kella 7 paiku hommikul juhtus midagi Siberis, selle ühes kõige vähemasustatud nurgas. Seda midagi võiks väheste pealtnägijate sõnul kirjeldada kui üle taeva tuhisenud valgust, meeletut mürinat ja plahvatust. Võib olla vaid õnnelik, et sealkandis ei elanud inimesi, sest ülivõimsa plahvatuse tagajärjel langes 40 kilomeetri raadiuses hinnanguliselt 80 miljonit puud.
Selle grandioosse sündmuse 100 aastapäeva puhul toimus konverents Krasnojarskis, hulganisti seminare ja muid üritusi Moskvas ning mujal. Venemaa ajakirjandus kirendas pealkirjadest, mille keskmes sõna Tunguska. Proovin neid erinevaid kirjutisi pisut refereerida.
Kosmiline külaline
Esmapilgul näikse asi ju lihtne. Taevast langevaid objekte, mis maa peal segadust külvavad, ollakse ju siinkandiski nähtud. Enamasti algavadki kõik kirjeldused sõnadega – tunguusi meteoriit.
Kuid meteoriitidel on selline omadus, et nad kipuvad jälgi jätma. Isegi juhul, kui nad atmosfääris lagunevad, langeb vähemalt midagigi ikka maapinnale. Taolise plahvatuse korral – mille lööklaine rändas kaks korda ümber maakera ning mille arvestuslik võimsus oli sadu, kui mitte tuhandeid kordi võimsam Hiroshima tuumapommi plahvatusest – peaks sellist kosmilist sodi jääma üle hulgem. Kuid võta näpust – seni pole leitud midagi, mida võiks kindlalt siduda 1908.a. plahvatusega.
Muidugi räägitakse ka võimalusest, et tegu oli hoopiski nn lendava taldrikuga ehk siis mingi lennuseadeldisega. Ühe versiooni kohaselt olla sellel masinal üritanud Maale naasta kõigi jaapanlaste esivanem, kuid katse lõppenud kurvalt.
Inimtegevuse vili
Terve koolkond uurijaid on aga arvamusel, et tegu oli geniaalse leiutaja üle piiri läinud katsetusega. Ilmselt kõigi aegade suurim teadus-visionäär Nikola Tesla – keda peetakse võrdväärseks maailmakuulsa Leonardo da Vinci’ga –on siiski laiemale publikule vähem tuntud.
See ilmselt kõige kuulsam serblane töötas mitmel pool Euroopas, kuid oma suurimate töödeni jõudis USA’s. Lühikest aega Thomas Alva Edissoniga koostööd teinud ning miljardär John P. Morgani poolt finantseerituna jõudis Tesla leiutada ja patenteerida tohutul hulgal elektritehnilisi seadeid ning ette ennustada televisiooni, mobiilside ja interneti teket. Tänapäevani pole paljuski jõutud ligilähedalegi kõigele Tesla poolt planeeritust ja vist isegi tehtust.
Üks Tesla soove oli elektrienergia juhtmeteta edasiandmine suvalisse maailma punkti. On andmeid, nagu oleks Tesla oma Long Island’il (New Yorgi lähistel) asunud seadmete abil läbi viinud katsetuse, valides sihtmärgiks teadlikult inimtühja Siberi. Leidnud, et tema loodu oli aga liiga hävitav, loobus ta edasistest eksperimentidest.
Sületäis versioone
Eri versioone võib kokku lugeda vist umbes poolsada. Maalihke tagajärjel olla välja paiskunud tohutu kogus maagaasi, mis plahvatanud maa kohal. Maakoore tektoonilise hõõrdumise tagajärjel olla vabanenud meeletu kogus energiat, mis olla leidnud lahenduse gigantsete keravälkudena.
Ühe teooria kohaselt põrkunud maakera kokku nn antimateeria osake. Teise järgi läbinud Maad pisike must auk, sisenedes Siberis ja tulles välja kuskil Atlandi ookeanis.
Kolmanda, neljanda ja kahekümnekuuenda kohaselt ... aga ilmselgelt ei jõua kõiki ühes leheloos mainidagi, rääkimata kirjeldamisest. Soovitan soojalt huvilistel ise pisut internetis kolada ja asja uurida. Vastavaid lehekülgi leiab kuhjaga (1, 2, 3 jne), suure osa neist vene keeles. Videosid, intervjuusid ja dokumentaalfilme, rääkimata tohutust hulgast tekstidest leiab soovi korral üsna vähese vaevaga.
Põnev on kogu lugu nii ehk teisiti. Uskuda võib inimlikku, maisesse või maavälisesse seletusse, aga kõige mõnusam on asi oma peaga läbi mõelda.
Karmo Tüür
29.06.2008
30.juunil, kella 7 paiku hommikul juhtus midagi Siberis, selle ühes kõige vähemasustatud nurgas. Seda midagi võiks väheste pealtnägijate sõnul kirjeldada kui üle taeva tuhisenud valgust, meeletut mürinat ja plahvatust. Võib olla vaid õnnelik, et sealkandis ei elanud inimesi, sest ülivõimsa plahvatuse tagajärjel langes 40 kilomeetri raadiuses hinnanguliselt 80 miljonit puud.
Selle grandioosse sündmuse 100 aastapäeva puhul toimus konverents Krasnojarskis, hulganisti seminare ja muid üritusi Moskvas ning mujal. Venemaa ajakirjandus kirendas pealkirjadest, mille keskmes sõna Tunguska. Proovin neid erinevaid kirjutisi pisut refereerida.
Kosmiline külaline
Esmapilgul näikse asi ju lihtne. Taevast langevaid objekte, mis maa peal segadust külvavad, ollakse ju siinkandiski nähtud. Enamasti algavadki kõik kirjeldused sõnadega – tunguusi meteoriit.
Kuid meteoriitidel on selline omadus, et nad kipuvad jälgi jätma. Isegi juhul, kui nad atmosfääris lagunevad, langeb vähemalt midagigi ikka maapinnale. Taolise plahvatuse korral – mille lööklaine rändas kaks korda ümber maakera ning mille arvestuslik võimsus oli sadu, kui mitte tuhandeid kordi võimsam Hiroshima tuumapommi plahvatusest – peaks sellist kosmilist sodi jääma üle hulgem. Kuid võta näpust – seni pole leitud midagi, mida võiks kindlalt siduda 1908.a. plahvatusega.
Muidugi räägitakse ka võimalusest, et tegu oli hoopiski nn lendava taldrikuga ehk siis mingi lennuseadeldisega. Ühe versiooni kohaselt olla sellel masinal üritanud Maale naasta kõigi jaapanlaste esivanem, kuid katse lõppenud kurvalt.
Inimtegevuse vili
Terve koolkond uurijaid on aga arvamusel, et tegu oli geniaalse leiutaja üle piiri läinud katsetusega. Ilmselt kõigi aegade suurim teadus-visionäär Nikola Tesla – keda peetakse võrdväärseks maailmakuulsa Leonardo da Vinci’ga –on siiski laiemale publikule vähem tuntud.
See ilmselt kõige kuulsam serblane töötas mitmel pool Euroopas, kuid oma suurimate töödeni jõudis USA’s. Lühikest aega Thomas Alva Edissoniga koostööd teinud ning miljardär John P. Morgani poolt finantseerituna jõudis Tesla leiutada ja patenteerida tohutul hulgal elektritehnilisi seadeid ning ette ennustada televisiooni, mobiilside ja interneti teket. Tänapäevani pole paljuski jõutud ligilähedalegi kõigele Tesla poolt planeeritust ja vist isegi tehtust.
Üks Tesla soove oli elektrienergia juhtmeteta edasiandmine suvalisse maailma punkti. On andmeid, nagu oleks Tesla oma Long Island’il (New Yorgi lähistel) asunud seadmete abil läbi viinud katsetuse, valides sihtmärgiks teadlikult inimtühja Siberi. Leidnud, et tema loodu oli aga liiga hävitav, loobus ta edasistest eksperimentidest.
Sületäis versioone
Eri versioone võib kokku lugeda vist umbes poolsada. Maalihke tagajärjel olla välja paiskunud tohutu kogus maagaasi, mis plahvatanud maa kohal. Maakoore tektoonilise hõõrdumise tagajärjel olla vabanenud meeletu kogus energiat, mis olla leidnud lahenduse gigantsete keravälkudena.
Ühe teooria kohaselt põrkunud maakera kokku nn antimateeria osake. Teise järgi läbinud Maad pisike must auk, sisenedes Siberis ja tulles välja kuskil Atlandi ookeanis.
Kolmanda, neljanda ja kahekümnekuuenda kohaselt ... aga ilmselgelt ei jõua kõiki ühes leheloos mainidagi, rääkimata kirjeldamisest. Soovitan soojalt huvilistel ise pisut internetis kolada ja asja uurida. Vastavaid lehekülgi leiab kuhjaga (1, 2, 3 jne), suure osa neist vene keeles. Videosid, intervjuusid ja dokumentaalfilme, rääkimata tohutust hulgast tekstidest leiab soovi korral üsna vähese vaevaga.
Põnev on kogu lugu nii ehk teisiti. Uskuda võib inimlikku, maisesse või maavälisesse seletusse, aga kõige mõnusam on asi oma peaga läbi mõelda.
Karmo Tüür
29.06.2008
No comments:
Post a Comment