Tõusva päikese maal, Jaapanis, kogunesid eile, 7. juulil selle maailma vägevad. Ametlikult kannab asi nime G8 tippkohtumine, kus omavahel kohtuvad kaheksa juhtiva riigi liidrid. Tegelikkuses on kogunejaid palju rohkem kui kaheksa. Peale alaliselt G8 hulka kuuluvate Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, USA ja Venemaa kuulub sinna veel ka Euroopa Komisjon. Lisaks on seekord kohal ka 22 liidrit nn arenevast maailmas, ehkki siin võiks vaielda, kes ikkagi peaks olema põhi-tiimis ja kes ukse taga.
Kes peaks kellega ja millest rääkima?
Pikka aega on põhjustanud vaidlusi nt Venemaa kuulumine maailma arenenud tööstusriikide gruppi, seda enam, et teiseks mitteametlikuks kriteeriumiks on demokraatlikkus. Samas peaks siia kuuluma maailma suurima demokraatia e. India. Või siis nt Brasiilia, kelle majandus on suurem kui Kanadal või Itaalial. Või siis Hispaania, Mehhiko või ka Lõuna-Korea, kelle majandused samuti ületavad Kanada oma. No ja kuhu paigutada nt kiirelt arenev Hiina oma 1,3 miljardi inimesega?
Kohtumist võõrustav Jaapan soovis alguses võtta peateemaks võitluse globaalse soojenemisega, kuid muutuv olukord tegi oma korrektiive. Põhilisteks teemadeks said energiahinnad ja nälg. Eile oligi kõne all olukord Aafrikas ning rikaste riikide võimalused midagi olukorra parandamiseks ära teha.
Teiste teemadena on kõne all, tuumaprogrammid Iraanis ja Põhja-Koreas, intellektuaalse omandi kaitse, kliimamuutused ja terrorismivastane võitlus. Mingeid põhjapanevaid, murrangulisi otsuseid ürituselt ei oodata, peamiseks tõmbenumbriks on täna toimuvad maailma liidrite omavahelised kohtumised.
Terrorihirm
Kõnealune terrorioht on loomulikult vägagi päevakajaline kõigi taoliste tippkohtumiste korraldamisel. Seekord kulub ürituse korraldamiseks rekordkogus raha – ligi 60 miljardit jeeni (u. 560 miljonit EEK), millest omakorda ligi pool kulub turvamisele. Kohale on aetud 20 tuhat politseinikku, kellest kolm tuhat tegeleb ainult ligipääsmatu Windsori hotelli turvamisega Toyakos, Hokkaido saarel.
Seekordne kohtumine on ka debüüt kolmele osalejale – Jaapani enda peaministrile Yasuo Fukuda, Briti peaministrile Gordon Brownile ja Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile – ning viimane taoline kokkusaamine ametist lahkuvale USA presidendile Georg. W. Bushile.
USA ja Venemaa liidrite kohtumine peakski aset leidma täna, olles kindlasti üheks enam tähelepanu tõmbavaks hetkeks. Juhul kui USA järgmiseks presidendiks peaks saama vabariiklane John McCain, siis muutub olukord eriti põnevaks – on ju presidendi-kandidaat ähvardanud Venemaa G8 hulgast välja heita.
Venemaa intriig
Venemaa osalus on üldse üheks intriigiderohkemaks momendiks. Ammu enne tippkohtumist rääkisid vaatlejad, et sellel üritusel saab omamoodi vastuse küsimusele, et kes ikkagi juhib Venemaad. Juhul kui kohtumisele oleks saabunud eelmine president Vladimir Putin – olgu siis üksi või koos Medvedeviga – oleks saanud öelda, et Putin on siiani isik number üks.
Teine ja äärmiselt põnev on küsimus, kuidas kavatseb Venemaa president välja tulla olukorrast, kus ta paratamatult peab vastama küsimustele Vene-Jaapani piiritüli kohta. On ju kaks naabrit siiamaani formaalselt sõjas, kuna peale II Maailmasõda pole siiani suudetud sõlmida rahu- ja piirilepingut.
Väiksemat sorti skandaali võib põhjustada asjaolu, et kohtumises osalejatele jagatavates infovoldikutes on nn põhjaterritooriumid tähistatud Jaapani omadena. Venemaa omalt poolt ei taha sellest kuuldagi ning käsitleb saari endale kuuluvate Lõuna-Kuriilidena.
Venemaa eksperdid pakuvad, et summiti suurimaks teemaks on hoopiski USA abipalve ülejäänud maailmale. Osa sealsetest politoloogid ütlevad, et Venemaa teeks vea, kui aitaks Ameerikal säilitada vana maailmasüsteemi, selle asemel et asuda aktiivselt uue moodustamise kallale.
Kuna kohtumine on alles pooleli, on vara rääkida tulemustest. Kuid siiski on huvitav, kas tõusva päikese maalt tõuseb uue maailmakorra koidik?
Karmo Tüür
7.07.2008
No comments:
Post a Comment