Uskumatu lugu Moskva lähistelt

Tõeline elu pakub palju uskumatumaid lugusid kui (aja-)kirjaniku fantaasia suudab välja pakkuda.

Moskva-lähine suvilarajoon. Kuum suvepäev. Keset suvilaid pisituruke, kus suvitajad igapäevast toidukraami ostavad.

Turu juures leitsakus istub autos mees, avatud aknast kostavad raadiohelid. Kõrval sätib end jalgrattale osturetkelt tulnud teine suvitaja. Idüll, kas pole. Mis üllatusi selles kärbestest sumisevas suverammestuses ikka olla saab?

Kuid rattur on pisut ebatüüpiline sommerdaja. Selleks linnalähist suvilat üürivaks tegelaseks on Eesti kodakondsust omav Anton Aleksejev. Sünnijärgse Eesti kodanikuna ja moskvalasena elab ta Venemaal elamisloa alusel. Kutseline näitleja ja multimehenea mitmel moel ajakirjanduses tegev. Muuhulgas ka kaitsnud Eestit mitmes vene poliitilises telešõus. Aga mitte see ei ole oluline. Nagu ka mitte see, et ma juhuslikult kodanikku tunnen ning seetõttu lugu edastada saan.

Põnev on see, mis jääb ratturile kõrvu. See raadio, mis autost kostab on ... eesti keeles. Loeb ette ilmateadet ja tutvustab järgmist laulukest. Moskva külje all. Umbes seitsmesaja kilomeetri kaugusel lähimast Eesti raadiomastist.

Hämmeldunud kodanik läheneb autole ja küsib, et kuidas selline asi ometi võimalik on? Et sihandses kohas ja Eesti raadiot kuulda? Küsib loomulikult eesti keeles.

Pisut kohmetunult vastab autojuht, et ta ei saa aru. Vastab vene keeles. Siis selgub loo puänt. Nimelt olla mees käinud mullu Eestis puhkamas. Ning eesti keel olla venelasele meeldima hakanud, et selline meloodiline. Eriti veel kui raadio kaudu kostab.

Eesti keele kõla hakkas kohe nii meeldima, et seltsimees lindistas paar tundi Raadio2 eetrit ning mängitab seda nüüd automakis. Sõidab naisega Moskvast suvilasse, eestikeelne raadio närve rahustamas. Vot mida kõike ei kuule.

Karmo Tüür
26.07.2008