Tandemokraatia

See veider sõnake – tandemokraatia – vormiti kommentaatorite poolt, kirjeldamaks Venemaa võimuaparaadi eripära. Liites sõnad „tandem“ ja „demokraatia“, püütakse kirjeldada olukorda, kus korraga valitseb kaks meest. Et kui varem räägiti mingist veidrast nähtusest nimega „suveräänne demokraatia“, siis nüüd on justkui demokraatlike valimiste kaudu tekkinud uus valitsemisvorm.

Asi vääris kindlasti uue termini leiutamist, sest tegu on Venemaa jaoks uue nähtusega. Senikaua on sealne poliitiline traditsioon näinud ette kogu võimutäiuse koondumist ühe mehe kätte, mis iganes tiitlit see kodanik ka hetkel ei kannaks.

Olukord, kus võimulolev president – (Dmitri Medvedev) jääb oma peaministri (Vladimir Putini) varju, oli ette-ennustatav. Olukorra näiva veidruse kirjeldamiseks leiutasid poliitika-vaatlejad ridamisi kujundeid, üks lennukam kui teine. Teravamad karikaturistid proovisid kujutada kahte karu, kes üritavad pugeda kahepäise kotka kostüümi. Leebemad sõnameistrid on välja pakkunud muuhulgas tandem-monarhia.

Rahva arvamus
Kuid tundub, et venemaalased võtavad seda olukorda nii, nagu on. Et ongi kaksik-võim ja mis siis? Hiljutised küsitlustulemused näitavad mõtlemapanevaid arve.

Levada keskuse poolt läbi viidud uurimuses küsitleti juulikuu lõpus 1600 inimest Venemaa 46 regiooni 128 asulas. Nii et igati soliidne valim, aga midagi muud sellelt firmalt ka ei ootaks.

Küsimusele – „kelle käes on reaalne võim“, vastas ligi pool (47%), et kahe mehe käes võrdselt. Huvitav on see, et võrreldes maikuiste presidendivalimiste aegse küsitlusega on taoline seisukoht süvenenud – toona pakkus õige variandina kaksikvõimu 40%.

Pisut väiksem hulk arvas, et võim on siiani Vladimir Putini käes. Niimoodi pakkus 36% ja ka see arv on tibake suurenenud – maikuus arvas nii 32%.

Usk Medvedevisse väheneb
Seda, et reaalne võim kuuluks Dmitri Medvedevile, uskus aga ainult 9%. Ja tõsiselt märkimisväärseks tuleb pidada, et usk Medvedevisse on nende mõne valimisjärgse kuuga oluliselt vähenenud. Maikuus pidas Medvedevit tegeliku võimu kandjaks veel 17%.

Ilmselt on asi selles, et uut presidenti peetakse pelgalt eelmise kursijätkajaks, mitte iseseisvaks figuuriks. Teisele esitatud küsimusele, „kas Medvedev ajab iseseisvat poliitikat või jätkab Putini kurssi“, vastati üsna ühemõtteliselt.

Absoluutne enamik ehk 82% arvas, et Medvedev jätkab Putini poolt alustatut ning vaid 13% pidas Medvedevit nö uue poliitilise kursi ajajaks. Taas on oluline muutus ajas. Maikuus pidas Medvedevit iseseisvaks veel 18%.

Diagnoos – normaalne vildakus
Olulise lisainfo annavad selliste küsitlustulemuste juures nö kahtlejad. Ehk siis need kodanikud, kes ei oma kindlat seisukohta. Mida vähem kahtlejaid, seda kindlam on rahva üldine arvamus. Ja see arv on mõlema küsimuse puhul vähenenud.

Seega on venemaalaste diagnoos võimule üsna ühene. Tandemokraatia ehk praegune, valimiste kaudu kinnitatud valitsusvorm Venemaal on vildak. Kahepäise kotka üks käsi on palju kindlam ja tugevam kui teine. Ning imelikuks muudab asja see, et nõrgemaks kipub jääma too võimupool, mis Venemaa põhiseaduse kohaselt kõige olulisem – ehk siis see presidendi oma.

Pakun omalt poolt välja mõttelise illustratsiooni, kus Putin laskis küll uue mehe võimu-masina juhikohale, kuid võttis rooli endaga kaasa kõrvalistmele. Ning rahvas peab olukorda normaalseks.

Karmo Tüür
2.08.2008