Ukraina lõhestamine vol.2

Samal ajal kui Ukraina pealinnas lehvivad sini-kollased riigilipud, vehivad Krimmis kohalikud venelased Venemaa riigilipuga, tervitades Vene Musta mere laevastikku.

Aprillikuus kirjutasin samasuguse pealkirjaga loo ning paraku tuleb seda jätkata. Lõhestamis-protsess jätkub asjasthuvitatud naaberriigi abiga.

Iseseisvuspäeva paraad
Pealinnas mürtsus eile sõjaväeorkester, marssisid sõdurid ning veeres ja lendas sõjatehnika. Toimus paraad iseseisvuspäeva puhul.

Ukraina presidenti Viktor Jushenkot olla palutud see ära jätta. Et ikkagi väga kulukas ettevõtmine ning raha võiks selle asemel suunata parem üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks Lääne-Ukrainas.

Kuid praeguses olukorras, kus Ukraina on otsustavalt asunud toetama Gruusiat selle konfliktis Venemaaga, ei saanud mingist ärajäämisest olla juttugi. Mitte-militaristina jätan ma tehnika kirjeldamise neile, kes asjast paremini jagavad, keskendun presidendi pidupäevakõnele.

Jõuline kõne
Vägagi õnnestunult sai Jushenko siduda ühte riigi seitsmeteistkümnenda aastapäeva ja Ukraina saavutused Pekingi olümpiamängudel. „Esimese kulla tõi meile võidukas löök noorelt vehklejannalt. Tema nimi on Olja Harlan. Tema vanus – 17 aastat. Tema peopesas oli 17-aastase Ukraina tahe, jõud ja kirg.“

Kogu kõne oli kantud otsustavusest. Jushenko teatas, et keegi ei saa ette kirjutada, mis keeles peaks Ukrainas kõnelema või mis kirikus palvetama. Keegi ei saa ette kirjutada, mis suunas peaksime liikuma. Keegi ei saa ümber mõõta meie piire, meie saari ja poolsaari.

Kõik need laused sisaldavad vihjeid hiljutistele tülidele Venemaaga. Veelgi otsesemalt viitas president valmisolekule vastu seista Venemaa ajaloo-mängudele. Nii sai mainitud holodomori 75.aastapäev kui tsiteeritud 360 aastat Bogdan Hmelnitski poolt lausutut, mil too kutsus mitte kartma ning kaitsma kodumaad ja vabadust.

Venemeelne Krimm
Ühtsust ja ühist nägemust riigi arengust on Ukrainale vägagi vaja, sest samal ajal lehvivad riigi lõunaosas Venemaa trikoloorid. Venemaa Musta mere laevastiku laevad naasid Gruusia-operatsioonilt ning Sevastoopolis elevad Venemaa kodanikud ja muidu venemeelsed tervitasid neid vaimustunult.

Ühe meelsusmägina püstitati sel suvel Sevastoopolis ka Vene imperaator Jekaterina II kuju. Ehkki linnavõimud seisid sellele vastu, toetas projekti Sevastoopoli volikogu, ajastades kuju avamise Sevastoopoli 225.aastapäevaks. Väidetavalt seisid kogu algatuse taga ühiskondlikud liikumised, mis on endale eesmärgiks seadnud vähemalt Ukraina-Venemaa liidu, kui mitte Krimmi tagasimineku Venemaa võimude alla.

Mida otsustavamalt räägib Kiiev, et Vene laevastik peab 2017.a. Sevastoopolist lahkuma, seda kõvemini kõlab hääl tänavail, et Krimmist võib saada uus Kosovo. Ilmselgelt mängitakse siin sama mängu mida Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Et juhul kui asi läheb jamaks, tuleb Venemaa meid kaitsma. Hinnanguliselt on umbes 100 tuhandel krimlasel taskus ka Venemaa pass, nii et võrdlus on paraku üsnagi kohane.

Karmo Tüür
25.08.2008