Reede-laupäeva ärevad teated Gruusiast sundisid mind telefonitoru haarama. Meedia vahendusel saabuv pilt oli niivõrd ähmane ja vasturääkiv, et proovisin midagigi kohapealt teada saada.
Ainuke ühisosa kahe meediapildi vahel oli see, et midagi toimub. Ning mitte lihtsalt juba mõnda aega kestnud üle-piiri-tulevahetus, vaid et liiguvad väeüksused ning soomukid, lennukitest rääkimata.
Vasturääkiv meediapilt
Venekeelne ja –meelne ajakirjandus maalis pildi sõnamurdlikust Gruusiast, kes ründas Lõuna-Osseetiat, hävitades asulaid ning tappes rahulikke elanikke. Ja neile vastu astuvatest osseetidest, keda toetasid Venemaa rahuvalveväed.
Ingliskeelne ning läänepoolne maailm rääkis provokatsioonidest Gruusia vastu, millele reageeriv Gruusia on ületanud piiri. Nii otsese piiri Gruusia põhiterritooriumi kui ka sõja ja rahu hapra piiri. Sõjategevuse puhkemist ei eitanud kõige Gruusia-meelsemadki allikad.
Osseetiast endast tulevad sõnumid olid meeletuseni üle paisutatud. Et Tshinvali (Lõuna-Osseetia pealinn) on maatasa, ühtegi tervet maja pole jäänud, toimub laustapmine ja kangelaslik vastupanu. Mõnikord oli samas pressiteates juttu nii grusiinide jätkuvast rünnakust kui argpükslikult põgenemisest.
Ka rahvusvaheline meedia kasutas ilmselt mõnigi kord kaudseid allikaid. Nii teatas CNN, et Venemaa lennukid pommitavad juba Gruusia pealinna Tbilisit. See viimane oligi asjaolu, miks asusin mööda tuttavaid helistama. Kõik järgnev ongi kokkuvõte telefonivestlustest.
Sõnumid kohapealt
Side Gruusiaga oli vähemalt laupäeva lõunal kohutavalt halb. Helistades siinselt lauatelefonilt sealsetele mobiilidele, oli tavapärane vastus Elioni masinahääl, kes ütles, et number pole kasutusel ja palus kontrollida. Mõni kord õnnestus jõuda siiski sealse masinani, kes omakorda ütles, et vastav telefon on kas välja lülitatud või väljaspool levi.
Ka need ükskikud, keda kätte sain, kuulsid mind nagu läbi hakkemasina ning ka minu jaoks läksid vahepeal terved laused kaotsi. Peale lõputuid korrutusi ning üleküsimusi sain siiski mingi pildi.
Tbilisit (seni) veel ei pommitata. Kinnitamata andmeil olla aga vene pool esitanud ultimaatumi – kui Gruusia pool ei tõmba välja oma vägesid laupäeval kella 18.00’ks, võib selline pommitamine alata. Samas aga pommitatakse muuhulgas Kodori orgu, ehk siis Abhaasia seda osa, mida praegu kontrollivad Gruusia väed. See võib olla ettevalmistus, et abhaasid saaks avada teise rinde Gruusia vastu, tõrjumaks grusiine välja vaidlusalustelt aladelt.
Venemaa pommitamine on räpakas, tabades liiga tihti peale sõjaliste objektide ka tsiviilobjekte. Hukkunuid on juba tuhandeid, nendest suur osa tsivilistid. Reaalselt kontrollivat Vene väed vaid Roki tunneli suudme ümbrust.
Venemaa kontrollib praegu suuresti nii Gruusia õhuruumi kui ka inforuumi. Gruusia veebilehed on rünnakute all, suur osa maailmast otsib oma infot läbi vene kanalite ja neelab kontrollimatult alla Moskvast söödetut.
Lääs peaks tõusma tagajalgadele
Lääs, sh Eesti peaks kohale saatma oma ajakirjanikke ja diplomaate, tegema võimalikult palju lärmi ajakirjanduses ning rahvusvahelistes organisatsioonides. Moraalne toetus on küll meeldiv, aga sellest on vähe abi.
Nö lihtsa grusiini sõnum oli ülimalt lakooniline. Tegemist on Venemaa agressiooniga. Lääs tõuseb tagajalgadele. Gruusia võidab. Paraku ülejäänud vestluspartnerid olid skeptilisemad. Ning mida informeeritumad, seda enam.
Parim lahendus oleks, kui kriisi tulemusena suudetaks välja vahetada praegune rahuvalve-kontingent. Vaenupoolte vahele peaks tekkima neutraalsed jõud (loe: mitte venelased), kes on võimelised mitte ainult rahu kehtestama, vaid ka rahurikkujaid karistama.
Karmo Tüür
9.08.2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment